Ma ei saa aru mis minuga toimub.. Need emotsioonid vahelduvad nii kiiresti. Olen segaduses, kurnatud. Tahan puhata, aga ma ei saa niimoodi puhata.
Päevad lähevad nii aeglaselt.. hetked venivad ja ma ei saa teda puudutada.. Ma hakkan unustama seda tunnet, samas süveneb see iga minutiga..
Ma ei saa päriselt mitte midagi aru. Mul on raske ja see ei peaks nii olema.
Tunnen kuidas mu keha võitleb mingisuguse karjega.. See karje tahab minust välja tulla, aga keha sunnib tagasi. Mõistust pole lihtsalt mõtet kasutada, sest ma ei kujuta ettegi mida ajutööga peale hakata. Ma tahan selgust, et leppida. Et edasi otsustada, ma ei saa niimoodi hakkama.. Pendeldades, oodates, pettudes... Ma ei oska

SuvelõpualguS

Mina olen siin nii õnnelik ja nii kurb üheaegselt.
Igatsus on tõesti õudne tunne. Uni nagu oleks, aga unenäod on nii selged ja pikad, et välja puhkamine ei ole võimalik.
Kõik on justkui sõrmenipsuga muutunud, hästi kiiresti ja tegelikult ainult positiivses suunas.. muud moodi ei oskagi hetkel mõelda. Ei viitsi mõelda. Eks ma olen pingutanud ka, et enesetunne toredam oleks. Mõned tunded on aga siuksed mis lihtsalt tulevad ning millest ei tohi lahti öelda. Ma tean, et ma kahetseks kui ma ei võitleks, ei pingutaks lõpuni välja. Peaasi on tipuni jõuda ning leida end pilvede päält. Küll ma sinna jõuan. Hetkel ei tundugi need pilved nii kõrged kui nädala aega tagasi.

Täna on tähtis päev. Minu ja Ingmari elude tähistamise pidu ongi ukse ees. Peab hästi tubli olema - loodan, et kõigil saab vahva ja põnev. Hetkel tundub, et kõik on korraldatud kuid usun, et neid hüstra seisundeid jõuab veel tekkida. Eks siis näis! Mina tahan end täie rauaga välja elada. Tunda hästi! Panna pidukleidi selga ja olla niisama lõbus kui kunagi. Iseenda ja Teiste jaoks!

See hommikune tee on nii hea. See hommikune muusika on nii hea. See lõhn siin on nii hea.
Ma olen tõesti juba paaniliselt õnnelik. Miski ei saa mind lõhkuda.